KUULAME ENDA ÜMBRUST
Mängu eesmärk: Rääkimisel võib ärevust põhjustada kõneleja madal enesehinnang ja ülemäärane endale keskendumine. Sageli saadakse positiivne rääkimise kogemus olukorras, kus kõneleja tähelepanu on suunatud hoopis kuulajatele ja keskkonnale. Mindfulness-harjutuste kaudu saab tõsta harjutuse tegija enesehinnangut, teadlikkust hetkest ja kogemustest ning vähendada ärevust. (Kumar jt 2017) Seetõttu sobib antud mängud näiteks enne esinemist.
Osalejate arv: piiramatu
Mängujuht: õpetaja või mõni õpilane
Mängu kestus: alustuseks umbes 5 minutit, hiljem võib pikendada
Vajalikud abivahendid: −
Mängu kirjeldus:
Mängijad istuvad ringis. Kui see pole võimalik, võivad mängijad istuda ka lihtsalt oma kohal. Istuda tuleb enda jaoks mugavas asendis. Enne mängu algust lepitakse kokku, et tuleb olla vaikne, tähelepanelik ja hoida silmad kinni. Lisaks ei tohi liiga lärmakalt ning ebaviisakalt teha ka mängu ülesandeid ehk helide tekitamist. Kõik panevad silmad kinni ja kuulavad vaikust. Häält tohib teha ainult mängujuht. Mängujuht räägib rahuliku häälega ja pöörab mängijate tähelepanu helidele, mida ümberringi kuulda on (autode müra õues, tuule puhumine, kella tiksumine, sammud koridoris jne). Seejärel hakkab mängujuht vaikselt kõndima ümber mängijate ning neid ükshaaval puudutama. Mängija, keda mängujuht puudutab, tekitab peale puudutust omal valikul mingi heli – näiteks teeb ühe plaksu, sõrmenipsu, patsu või häälitsuse, haigutab, hingab sügavalt vms. Samal ajal kuulatavad teised mängijad helisid hoolikalt ning mõtisklevad vaikselt, kuidas selline heli tekkida võiks. Kui kõik mängijad on saanud puudutatud, juhib mängujuht nad vaikselt mängust välja, palub hingata sügavalt sisse-välja ning avada silmad. Seejärel arutatakse kõik koos, mis tundeid need hääled neis tekitasid. Mängus ei ole õigeid ega valesid vastuseid.
Abijuhised õpetajale:
Ole hea ja võta endale mugav asend, selline, kus mõnda aega vaikselt istuda.
Paneme nüüd kõik silmad kinni. Lepime kokku, et mitte keegi ei piilu.
Istu hästi vaikselt ja rahulikult… nii et keegi sind ei kuule.
Kuulame nüüd koos vaikust… proovi nii, et sa ei tekita mitte ühtegi heli.
Kuulame, kuidas […] (näiteks: autod õues sõidavad, keegi koridoris kõnnib, teised sinu kõrval hingavad, lift sõidab, kuskil muusika mängib, keegi krõbistab, kell tiksub, tuul õues puhub, linnud laulavad, keegi kuskil vaikselt räägib...)
Oleme nüüd vaikselt nende helide keskel ja mõtleme oma peas, mis helidega tegemist võiks olla.
Nüüd hakkan ma vaikselt ringi liikuma. Sina ole ikka silmad kinni ning istu rahulikult ja vaikselt mugavas asendis. Teeme nüüd nii, et kui ma kedagi puudutan, siis ta peab tekitama ühe heli. See võib olla näiteks sõrmenips, sügavalt hingamine, vaikne koputus… või mis sa soovid. Ainuke reegel on see, et heli peab olema vaikne ja rahulik, mitte liiga lärmakas ja ebaviisakas. Heli tekita vaid korraks, see ei pea kestma pikalt.
Teised, keda ma ei ole puudutanud, kuulavad samal ajal vaikselt ja mõtlevad, milliseid helisid nad kuulevad… Kuidas neid helisid tehakse?
Hakkan vaikselt ringi liikuma… ole rahulikult, kuulata ja tunneta.
Aitäh, sa olid väga tubli… Hinga sügavalt sisse… ja välja.... sisse ja välja. Ja kui sa oled valmis, ava vaikselt oma silmad. Võid ennast raputada ja ringutada.
Arutame nüüd kõik koos, kuidas teile harjutus meeldis? Mis tunded teil tekkisid? Milliseid helisid sa kuulsid?