DRAAMAMÄNG:LOOMAD
Mängu eesmärk: võimaldada lõbusa ja nauditava tegevuse kaudu õpilastel üksteisega tutvuda, luua grupis usaldus, ühtsus- ja kindlustunne, kehtestada mängureeglid, harjutada nendest kinni pidamist ja vähehaaval julgustada kasutama oma mõtet, häält ning keha uutes olukordades ja uuel viisil.
Mängud peavad olema võimalikult lihtsad ja lõbusad, et igaüks tunneks, et ta saab hästi hakkama ja karta pole vaja.
Osalejate arv: kogu klass
Mängujuht: õpetaja
Mängu kestus: kehtestatakse ajapiirang
Mängu kirjeldus:
1. Õpetaja palub õpilastel võimalikult naljakalt teha tuntud loomahäält.
2. Kehtestatakse ajapiirang
3. Õpetaja julgustab iga õpilast esitama oma lugu kogu klassile.
Mängujuht jagab mängijad kahte gruppi: ühed on loomad ja teised on arvajad. Arvajad istuvad ja teised loosivad endale kõik koos ühe looma. Loosis võiksid olla sellised võimsad loomad nagu: karu, lõvi, hunt, draakon, ilves, elevant, kaelkirjak, tiiger jne. Seejärel mängivad loomakskehastujad koos ühte looma (kõik mängivad sama looma).Seejuures, ei tohi rääkida, kuid võib teha ka looma häält. Arvajad arvavad, mis loomaga on tegu. Seejärel vahetatakse rollid: arvajad saavad mängida loomi ja loomamängijad saavad arvata.
II variant: kõik saavad endale eraldi looma ja mängivad teiste ees üksi. See variant on juba veidi julgematele esinejatele.
Võib teha ka ilma loosimiseta, igaüks mõtleb ise välja ühe looma. Loom võiks olla julge, võimas või suur.
Teooriast: liikumisel on oluline roll ärevuse vähendamisel rääkimise ees, kuna see leevendab hirmust tingitud stressihormoonide (adrenaliin ja kortisool) taset. Et suhtuda positiivselt kõnelemisse, on oluline kasutada oma keha – näiteks pea püsti tõstmine, rinna ette surumine, käte üles sirutamine. (Jones, 2005.) Siin kaelkirjakut mängides tõstetakse pea kõrgele, karu või lõvi puhul läheb ilmselt rind ette jne. Uhke looma mängimisel võetakse ka ise uhke kehaasend.
Allikate soovitused:
Jones, Graham 2005. Stop public speaking fear, 2nd ed., London, UK; Graham Jones.